Laura ja Rasmus AUSTRAALIAS

Oleme alates nädala lõpust end sisse seadnud Mandurah 'sse, mis asub Perth'ist 80km allapoole, mere ääres. Elame kortermaja teisel korrusel ja omame tuba isikliku rõduga, mida peame tegelt jagama Rasmue ülemusega. Teine suur ja mõnus rõdu on suure toa oma, kus avaneb vaade paadi kanalile. Kogu see kant koosnebki kanalitest, nagu Itaalias kombeks. Elamine on Austraaia mõistes siis Euroopalik ehk köögis on ka seina kapid olemas, mitte alumine töölaua osa, parkett maas ja maani kardinad ees, üldiselt on kodudes need kontori kardinad. Ja loomulikult mulle kõige rohkem meeldivab dušš, mida saab käes hoida, mitte see standart mis igal pool kõigil on, kus niriseb vett ja asub nii lolli kõrguse peal seina küljes. Kanali äärne restoran, kus esimese päeva õhtul Gerard meile pizzad välja tegi Meie korter ka vasakul teisel korrusel Maja esine vaade, seal vees pidi palju delfiine olema Majja sisse tulles koridor, paremal asub lift, mida kõnnin need kaks korrus

Tegelikult on meil Ford päevi tagasi soetatud, aga kuna ma olin nii laisk, siis teen nüüd sellest juttu. Lühidalt autost:  nimi: Ford Courier  aasta: 1994 mootor: 2.6 bensiin + LPG hind: 1300$ (reaalne turiväärtus kaks korda suurem, võibolla ka kolm) kere: ute (juut, lahtise kastiga auto) Saime auto väga hea hinnaga, arvestades seda, et terve auto on tehniliselt väga korras, va välimus, sest värv on praguline kapotil. Ja autol on rego (registratsioon) olemas pooleks aastaks, mis maksab ise juba umbes kolm sada. Kuna perel oli hädasti vaja raha, siis nad olid nõus nii odavalt seda meile müüma, nad ise olid kümme aastat seal autos elanud kuni nüüd said endale maja. Käisime täna natukese eemal maasturit proovimas, kuidas ta töötab.Kohaks osutus Wilbinga sand dunes (wilbinga liiva luited), mis oli päris korralik offroadi tee, mõnes kohas jäime küll kinni, aga õnneks kogu aeg oli keegi läheduses ja sai välja tõmmatud. Lõpuks mere äärde jõudes jäi Rasmus liiva sisse kinni, aga

Kuna Rasmus sai tööle ühte koristusfirmasse, mis teeb ehitusjärgset koristust, rikaste kodude koristust ja akende pesemist, siis oli tal vaja teha police clearance. Läksime siis postkontorisse, seal tehti see ajuvaba saja punkti kontroll ära (iga dokument annab teatud summa punkte), ja siis anti paber mis tuli ära täita. Täitis paberi ära, kusjuures pidi sinna kolm korda oma nime kirjutama. Nii, edasi siis postitöötaja siis kontrollis paberi ära ja võrdles passis olevate andmetega. Siis küsis mis ta nimi on ja veel täht haaval. Nali seisneb nüüd selles, et kui Rasmus paari päeva pärast sai oma politsei väljavõtte paberi kätte, ilutses seal nimi Kasmus. Siis olime oma eelmises elukohas inimestega juttu rääkimas, kuni Maarja tuli koju ja Karita ütles talle, et naaber oli ukse taga käinud. Nimelt häiris naabrit kaks päeva järjest toimunud mööbli lihvimine ja lubas kaevata igale poole. Huvitav kus ta neli ja pool kuud oli olnud, mil ta mööbli restaureerimisega alustas? Naabreid ikka nii

Käisime täna Aqwa centeris, mis on siis kogu Western Australia (lääne-austraalia) akvaarium, kuhu oli kõik kalad ja korallid kokku pakitud. Pikalt juttu ei hakka kirjutama, sest pildid räägivad enda eest. Millegipärast vaatas ta mind nii kurjalt Hai hambad See on merihobu (seahorse) Ja otsi nüüd merihobud üles Ray Kroks tegelikult haigutas ennem seda pilti ja siis hakkas end sirutama Seasnake ehk merimadu See pisike kala on muideks üks mürgisemaid siin Kaks stone fish (kivi kala) on seal peidus Selline see ohtlik elukas välja näebki Katsumise basseinis olevad kalad, mida ma ka katsuma pidin. Päris karedad teised Ja siis istusime maha ja natutisime vaadet Ray pool (rai kala bassein) Oleks endalgi üks selline.. Kilpkonn oli meie lemmik, kui sukelduja toitis kaladega haisid, siis kilbu muudkui ronis talle külje alla ja nuias ka süüa. Küll lükati teda ühte pidi ja teistpidi, suur elukas ikka liugles iga nurg