Laura ja Rasmus AUSTRAALIAS

29.03 Hommikul kella 2 aeg läksime kõrval naabrite juurde, et seal aidata natukene aiatööd teha . Alguses me pidime kaks peenart puhtaks tegema igast jamast, mis vanad elanikud sinna olid jätnud. Jube mustad inimesed olid, peenrast leidsime siis: tossu, lusika, mänguasju, merekarpe, tööriistu ja hunnik jama veel, muidugi igast taimejäänuseid ka. Karbid olid lahedad ja suured, tegin nendest karbi peenra ja ühest ka pilti, tahaks endale ka suuri karpe. Kui peenrad olid valmis, muru riisutud, käisime siin söömas. Nägime kutsut, kes oli oma küüne ära murdnud ja kõik kohad olid verd täis, nüüd kutsu jalg on sidemes. Ta oli mänginud siin terrassi peal ja palju pole ju vaja, et küün vahele jääks.  Peenar koos rämpsuga mis välja tuli, suurem osa ära tassitud Suur korall koos mängu sisalikuga Töömees Laura koos oma leiuga Karbipeenar Tagasi minnes hakkasin maja taguseid kiviplaate värvima, nüüd on tallaalused värvi täis. Alguses oli mul vastik rull, millega oli jube raske vä

Nägime eile õhtul esimest korda siis tormi siin kandis. Õhtul läks taevas pilve ja hakkas välgutama, päris lahedad välgud lõid taevas, nagu lille õied tulid. Edasi hakkas natukene tibutama ja nii oli paar tundi kuni järsku tuli suur-suur tuul mis läbi akende puhus ja kardinaid liigutas. Samuti hakkas jube padukas pihta, niimoodi peksis, et jube. Õues oli jube külm - 22 kraadi ja vihm oli lausa jääkülm. Täna kella 6-8 õhtul oli garaazi müük (garage sell) ehk asjade müük mida perel enam vaja pole, kui nad ära kolivad. Käisime ka asja piilumas, et mis see täpsemalt on. Midagi vajalikku ei leidnud mida osta. Osad pildid jäid udused, sest ma tegin ilma välguta need, nüüd aga pildid siis müügist: Maja, mille ees müük toimus 2500 aud ehk 1680 eur 100 aud iga tool Paar pilti loojangust ka Maja kõrval Ennem müüki Peale müüki Kui tagasi jõudsime hakkasime vaatama 300 teist osa , mis Aivo tõmmanud oli. Ennem ma muidugi olin väljas mängis

Olin toas kuni Rasmus tuli järsku tuppa ja ütles: ''tule ruttu välja vaata mis siin on''. Läksin välja ja nägin Kristjanit kes tegi rohutirtsust pilte , ma ka muidugi haarasin kohe kaamera ja hakkasin klõpsima. Alguses ta tükk aega istus ja istus, mingi pool tundi vähemalt. Käisin vahepeal toas, andisin pildid ära ja panin tehtud pildid arvutisse, siis läksin tagasi ja ta oli ikka veel seal. Vahepeal viisin talle süüa, mida ta muidugi ei söönud vaid proovis korraks. Ja siis otsustasin ta viia oma loomulikku keskonda - põõsa peale . Seal ta ka siis tükk aega istus ja siiamaanigi istub, ju siis meeldib. Vahepeal hoidsin oksa kinni ja ta tahtis mu käe peale tagasi tulla, olen talle vist sõber nüüd. Väga sõbralik kurja näoga rohutirts siis. Jõudsin korraks maha istuda kuni uke taga oli üks tüdruk kes Arnoldit otsis, küsis kas Arni on kodus. Nad läksid välja siis istuma ja ma üritasin koera pildistada. Järsku ta tuli mu juurde ja hakkas juttu rääki