Teel Karrathasse

Alustasime liikumist viimasel veebruari päeval, hommikuks oli mul suurem osa asju pakitud ja alles olid mõned asjad veel. Panin telefoni gps'i sisse kõige otsema tee Nambung'i parki, see oli 209 km. Sõitsime ja siis olimegi samal teel,  kust sai meie eelmine kord külastatud parki (Yanchep) ja siis Rasmus otsustas, et läheme 1 highway peale ja vana tee peale tagasi, et tema seda teed ei viitsi sõita. Muidugi, selle tee peal olid teetööd, siis mingi osa teest oli olematu ehk pidi sõitma kruusase tee peal, siis suured autod venisid ees. Lõpuks siis pöörasime tagasi meie esialgsele maanteele, mida mööda pidime algusest peale minema. Seal siis auto otsustas, pool tundi ennem kohale jjõudmist, et on vaja hakata jukerdama ja jäime seisma. Auto oli ülekuumenenud ja tahtis pausi, õues oli ka päris soe sõitmiseks.

Kruusa tee

Auto kontroll

Sinine on meie planeeritud teekond, punane tegelik teekond

Nambung National Park 

Kärbes-selg

Tere tulemast Nambungi parki

Teekond kõrbesse

Kivi materjal

Jõudsime siis lõppude lõpuks kohale Nambungi National Park'i (12$ per car), küll pikema teekonnaga ja väljas ootamisega. Mul olid närvid juba läbi, sest park suleti kell 16.30, aga jõudsime kohale tund varem. Õnneks sai ikka sisse ja jõudsime kivid vaadatud. Seal oli siis tuhandeid (kui mitte rohkem) kivisid, mis on kellelegile teadmata sinna keset kõrbe sattunud. Kahjuks lugeda ei jõudnud selle kohta, tundus nagu oleks muuseumi taoline maja kinni olnud.

Kivid ise olid lahedad, pikimad kuni 4m aga kärbseid oli seal nii palju, et tipp hetkel Rasmuse selg võis olla kaetud 60 kärbsega (pool minutit mitte vehkimist oksaga). Nad muudkui lendasid näkku ja keha peale. Jubedalt närvidele käis, niigi oli kõrbes kuum ja tuulevaikne.

Teepeal, peeti meid kaks korda politsei poolt kinni. Kahes kohas oli puhusmisreid, esimesel korral küsiti Rasmuselt juhiljuba, sest auto ei ole tema nimel veel. DOT (kohalik ARK) ei ole veel saatnud meile arvet, et auto arvele saaks võtta.
Kalbarri poole sõites, tegime autole peatuse kuskil tankla poe juures. Seal tellisime mõlemad burgerid, 9$ maksis ja see oli nii suur ja nii hea. Hunnik erinevaid salateid, tomat, suur kotlet, muna, peekon. Me võtsime Mother'i nimelist energia jooki ka, päris hea oli. Järgmiseks plaaniks oli leida ööbimiskoht ja siis hommikul Kalbarri National Park'i minna.

Leidsime pargi kõrval asuva karavan pargi, okei seal oli ainult oma karavanidele (ei hakanud minema). Siis leidsime teise, üles ei leidnudki tegelt, sest tee oli nii dirty road. Kolmandaks leidsime ühe pargi veel, see oli siis mööda kruusast ja treppjat teed sõites (u 5km). Jõudsime kuidagi viisi kohale (kell oli 22), siis anname ukse kella registreerimiseks. Natukene läheb aega, kõrval toas tuli põlema, vanem mees ärkab üles. Ajab end uksele ja ütleb, et sellel kellaajal enam mingit vastuvõttu siin ei ole, et mingu me kuskile mujale või tulgu me ala 17ks kohale. Rasmus uuris kas kuskil mujal ka on magamiskohta,  ütles et 50km eemal on jah. Lisas ka, et 1km kõrval on 24h olev karavan park kus saab ööbida. Mina muidugi õnnelik: jess, ei peagi autos magama saan voodis olla. Lähme kohale, ainult suur plats kus mitukümmend autot ööbis, jess.. Olin nii solvunud, et hakkasime tähti pildistama, kuid hiljem tuli ikka uni peale.

Proovisime esiistmetel magada, ei saa, kitsas ja ebamugav. Siis Rasmus läks tõstis pagassist asjad ette, tegi pagassi ja alla lastud tagaistmetele voodi. Meil all oli üks õhukene rätik, mis algselt oli tagaistme peal, sest see on mingi sitaga koos. Vot see oli alles ebamugav, vähe sellest, et hommikul mul ribid valusad olid sest iste on tunduvalt kõrgemal kui põrand, olid jalad veel laigulised sest pagassi ava oli kitsas ja pidime kahekesi sinna mahtuma, koos osade asjadega mis seal veel vedelesid. Öösel oli nii palav, et mõlemad aknad olid lahti, aga ikka oli palav sest tuultki polnud. Muidugi igast putukad tulid sisse - kärbsed, sääsed. Enam ma kunagi ei maga autos.

Nambung to Kalbarri 392 km

Päike tõusis kell 6 hommikul, liikuma hakkasime 8, sest peale päikese tõusu mul alles tuli uni peale. Rasmus alustas sõitu, vahepeal sõitsin ka mina, aga kuna tänu autole mul nüüd silmad paistes ja ajavad mäda (parem silm rohkem), siis jätsin sõidu pooleli. Mäda tuli vahepeal nii palju, et ei näinud välja ka miskit. Muidugi kõrbes (40 kraadises kuumuses)  peatuseid tehes tulid väikesed haiged kärbsed ka sisse, kes siis elu eest üritasid mu silmadesse ronida. Pidevalt oli aken lahti, et neid välja ajada, neid tuli ja tuli kuskilt juurde, kõrb muidugi kubises neist.
Jõudsime Kalbarri National Park’i, kus esimeseks peatuseks oli Murchison Caravan Park, kus pesemas käisime (maksis 4$ kummagile). Pesukoht oli päris kena, vesi siidiselt pehme. Pesime ära ja siis oli väga hea olla, ainult uni oli silmas. Hakkasin siis lilli ja ümbrust pildistama, üks töötaja tuli mu juurde ja ütles: ’’vaata, siin maja all on sisalike pesa, ma olen näinud umbes meetri pikkuseid neid (näitas kätega pikkust). Kui sa viitsid siis oota siin ja saad väga lahedaid pilte’’. Kahjuks hakkasime liikuma ja ei näinudki neid, aga sain lilledest paar pilti vähemalt.

Roheline papagoi

Kalbarri linn oli väga ilus ja mõnusalt soe, mere ääres, kus saab delfiine ja vaalasid vaadata. Käisime ka kohalikus Tourist Info Centeris, seal anti meile linna kaart koos vaatamisväärstustega. Kahjuks meie teest allapoole jäi Pink Lake (roosa järv, mis ongi roosat värvi), Island Rock, Boardwalk, Eagle George, Boardwalki ja Eagle George 8km matkarada mere ääres, Rainbow Valley, Mushroom Rock, Red Bluff, Witticarra Creek, Jakes Point, Red Bluff Eco Resort & Tourist Park (imelised linnud pidid seal olema), Fish sanctuary (snorgeldus koht), Blue Holes, Meanara Hill Lookout, The Loop Lookout, Natures Window (akna kujuline kivi). Muidugi oli võimalik igast paadi reise mööda merd teha, et delfiine ja vaalasid näha. Kuna Rasmus sinna ei läinud (20km allpool oli) siis tuli mul paha tuju ja ei tahtnudki enam kuskile minna. Tee peale jäid siis mereäärne vaatluskoht, akna kujuline kivi, pankrannik, mingi mägine koht veel. Kui ma raha saan, siis tulen lennukiga siia tagasi ja vaatan kõik kohad ära.

Kalbarri park, kuhu me ei jõudnud

Tourist Info

Siis hakkas veel auto jamama, jõud kadus, sest õues oli kuum ja konditsioneer töötas maxi peal. Siis tuli see välja võtta, aken lahti teha ja auto kõige kuumema peale keerata ja jahutada niiviisi mootorit, päris rets. Mida rohkem põhja poole, seda palavamaks asi kiskus. Kuumuse tõusu on tunda iga kilomeetriga. Vahepeal teel nägime ka suurt metsapõlengu tagajärge, päris jube. Eemal vist toimus mingi põleng, palju suitsu tuli.

Video puude põlengust

Tee peal jäin paar korda tukkuma, sest jube uni oli. Siis Rasmus pööras auto söögikoha ette, et autol puhata lasta ja me saaksime olla kuskil jahedas ilma kärbesteta. Olime jõudnud Red Car Cafe. Seal võtsime banaani milkshaked, anti kõrvale veel üks tops kus oli natukene sees. Siis ma tellisin lasanje, Rasmus burgeri mille nimi oli chicken wrap. Peale söömist, võtsime ka suure pudeli vett (vesi on jube kallis 5$ maksab).

Banaani milkshake :)

Ja siis liikusime jälle edasi, kuni jõudsime Carnarvon. linna. Seal linnas oli nii kuum ja palav, öeldi umbes 38 kraadi sel hetkel. Hakkasime kohe ööbimiskohta otsima, sest ma ei olnud nõus ööbima jälle autos koos putukate ja mädaste silmadega. Läksime motelli kohta uurima, seal küsiti vist üle 100$ öö eest. Edasi backpackersite hotelli, seal taheti vist 30-40 saada ja öeldi, et tööd siin kandis ei ole. Siis leidsime ühe karavan pargi mis oli muidugi kella 16ks kinni (suleti laupäeval kell 14). Otsisime edasi, leidsime siis meie ööbimiskoha – Carnarvon Caravan Park. Alguses pakuti meile 80$ eest mingit väga kahtlast ruumi, kus oli voodi, pliit ja külmkapp, wc vist oli ka. Kuna Rasmus kuulis 18 (eightteen) ja mina 80 (eighty), siis küsisime üle palju. Tuli välja, et mul oli õigus. Nähes, et meie kui potensiaalsed kliendid võime lahkuda, pakkus ta kohe meile privaat tuba külmkapi, konditsioneeri ja suure voodiga. See on siis packbackerite tuba ja maksis kahele 30$, kohe võtsimegi selle. Algul pakuti maja kus hetkel on 2 poissi ka, aga ei soovinud seda. Võime wc ja pesemas käia ka 10 sammu kaugusel ka. Esimene kallis tuba oli nii kole ja jube võrreldes meie toaga mis saime poole odavamalt.
Käisime seal ka pesemas, esimene koht kus käisin (kõrval maja), no seal oli päris jube, vee survet üldse polnud. Järgmisel päeval natukene eemal käisin, siis seal oli päris kena sisustus, surve oli okei ja nägin ühte pisikest sisalikku kes piilus dušširuumi ülevalt. Siin kandis on kõik wc ja pesukohad lahtised, uksi pole, lihtsalt ümber nurga peab kõndima, muidugi wc'l on uks ees.
Sellised tegelased olid ukse kõrval toas:

Lõpuks peale ujumist, umbes kella 3 aeg hakkasime Karratha poole liikuma. See linn tundus kuidagi väga kahtlane, nagu maakoht. Ujumisest niipalju, et vesi oli soojem kui õhk (õhk oli 35-38 kraadi). Vette minnes oli tunne, nagu sooja vanni läheks, aga vesi oli igast sodi täis, mingi heinad ja vetikad. Ranna ääres olid mingid augud liivas, üks oli eriti suur, mingi 20cm läbimõõduga, ma arvan et meremaod elavad seal vist. Karpe leidsin ka, aga nendest kunagi hiljem.

Teekond uude linna

Meie ööbimis maja

Ilus õitsev hiiglaslik puu

Karavani pargi luksus elamine

Tee peal nägime väga palju lehmasid, siin on sellised tumepruunid metsikud uimased lehmad kes tee ääres või tee peal seisavad. Nägime ka palju känguru laipasid, ühte järas tee ääres hiigel suur kotkas. Siis nägin palju lambaid, kitsi ja sain paar pilti ka mingi paabulinnu taolistest lindudest, kes üle tee jooksid. Õnneks meie ühtegi looma alla ei ajanud, kõik olid kuskil tee ääres. Kohalikud ikka räägivad, et öösel ei tohi sõita, aga paratamatult täna öösel olime sunnitud sõitma.
Tee oli pikk ja igav, mingi hetk hakkas minema maastik künklikumaks, tulid huvitavad mäed. Hästi palju oli tropical alas üleujutuste kohti ja tee peal oli palju reste, milles üle pidi sõitma. Need on mingi mega suurte vahedega restid, et tee pealt vesi ära voolaks ja jube vastik on autoga üle sõita. Kuna hetkel on kuiv hooaeg, siis suured jõed olid kõik kuivanud. Kell 19 loojus päike, see oli päris kena ja sel ajal jõudsime ka söögikohta (mingi roadhouse oli), sest hommikul olime ainult paar võileiba söönud (saia viil ja sink). Seal ma võtsin endale Porterhouse mis siis kujutas endast liha tükki ette. Toodi lauda, siis vaatasin tükk aega mis asi see nüüd siis on.. Aga siis tuli meelde, et tellisin salatit kõrvale (chips'e pakuti ka aga need ei maitse, näevad välja nagu paksud friikartulid). Siis võtsin terve suure taldiku endal salatit täis (tomat, kurk, punane sibul, mingi roheline taim). Millegipärast keegi kohalik just seda salatit võtnud ei olnud, kuigi see oli jube hea. Kõrvale võtsin natukene supper head riivitud juustu. Rasmus valis burgeri.
Edasi liikuda oli paarsada km, keskmiseks kiiruseks teel oli 110 km/h. Kohale jõudsime umbes pool 12 õhtul. Tee peal oli ilgelt suur lehmakari, kes seisid tee ääres, ma tahtsin pilti teha aga digikas oli sätitud mul lillede pildistamiseks, siis ei saanud. Lehm vaatas mulle lolli näoga tükk aega otsa ja siis keeras pepu ette ja kõndis minema.
Pildid teekonnast

Metsik paabulind

Maastik kiskus aina mägisemaks, alguses olid mingi kivid keset põldu

Naeru nägu

Lõpuks olidki teed sellised

Indiaanlase nägu

Päikese loojang

Jõudsimegi Karratha'sse kohale, vastu tulid Kristjan ja tüdruk kelle nime ei mäleta. Juhatasid meid majani ja rääkisime natukene juttu ja läksime magama. Majast nii palju, et siin on väga kena, kuus inimest plus meie elame siin. Bassein on maja taga kus saab koguaeg ujumas käia ja ilm on soe. Pole pilvi näinud väga kaua, mingi osa tees oli paar pilve taevas aga see oli ka kõik. Ümbruskond on siin mägine ja väga ilusaid maju täis. Kujutasin seda ette rohkem kõrbe linnana, aga ütleks et selline kena vaikne maakoht.