Mandurah
Oleme alates nädala lõpust end sisse seadnud Mandurah'sse, mis asub Perth'ist 80km allapoole, mere ääres. Elame kortermaja teisel korrusel ja omame tuba isikliku rõduga, mida peame tegelt jagama Rasmue ülemusega. Teine suur ja mõnus rõdu on suure toa oma, kus avaneb vaade paadi kanalile. Kogu see kant koosnebki kanalitest, nagu Itaalias kombeks. Elamine on Austraaia mõistes siis Euroopalik ehk köögis on ka seina kapid olemas, mitte alumine töölaua osa, parkett maas ja maani kardinad ees, üldiselt on kodudes need kontori kardinad. Ja loomulikult mulle kõige rohkem meeldivab dušš, mida saab käes hoida, mitte see standart mis igal pool kõigil on, kus niriseb vett ja asub nii lolli kõrguse peal seina küljes.
Ja ega head ilma halvata saa, jälle see tobe pesumasin mis ei pese pesu puhtaks.
Olen omanud selle aja jooksul nüüdseks kahte töökohta, ühte ühe päeva ja teist kaks päeva, mis kolmandaks? Mõlemad olid värvi firmad kes otsustasid, et ma ei oska värvida, ilma mul laskmata reaalselt rulli käes hoida. Viimases anti mulle silikooniga mässata ja kui töö sai valmis, soovisin ka pahteldada. Kui ma julgesin pahtli kätte võtta ütles ülemus mulle, et annaks teisele tüübile (ta ainuke tööline) selle, et neil ainult neli liitrit pahtlit ja ma raiskan muidu kõik ära. Reaalselt oli kahe käe näppudel lugeda auke, mida parandada tuli. Nende pahteldus oli ikka omaette tase, nad panid nii paksult, et kuivatasid kuumapuhuriga seda tükk aega ja siis veel lihvisid veel kauem. Paar kohta mis ma jõudsin kiiresti pahteldada, neid nad ei märganudki üldse ja jäid värvimata, sest mina oskasin seda õieti teha. Pahteldada tuleb nii, et sa seda pärast lihvima ei peakski. Tegelt olen ma rahul, et ma nende jaoks liiga hea olin, sest ausaltöeldes mulle ei meeldinudki seal, mitte midagi ei lubatud teha ja kui tegin ise enda arusaama järgi siis oli häda et miks ma ei küsinud ''what's next'' ja kui küsisin oli jälle häda, et kas ma siis ei tea ise mida teha.
Pidin teise töölise viima uuele objektile ja mind saadeti minema, õnneks maksis rahad ilusti ära, natukese isegi rohkem. Siis lubas õhtul helistada ja öelda, mis töö homme ees ootab ja kus asub, selle asemel tuli sms sisuga, et võid tulla miinumumi eest kui soovid, aga sa pole piisavalt hea värvija meie jaoks. Ma parem lähen Rasmusega koristama, kus saan vähem kui värvimise peal aga rohkem kui antud kohas palka. Veel enam, koristusel on pikemad tööpäevad kui sealne neli kuni viis tundi päevas ja peale mida nad iga päevaselt läksid baari õlle jooma, nagu kohalikele kombeks. Järjekordne silmakirjalikkus ja nad ei julge näkku öelda, et ei soovi/taha. Mul esimene koht samamoodi lubas õhtul helistada, aga saatis kirja et ei soovi mind enam.
![]() |
Kanali äärne restoran, kus esimese päeva õhtul Gerard meile pizzad välja tegi |
![]() |
Meie korter ka vasakul teisel korrusel |
![]() |
Maja esine vaade, seal vees pidi palju delfiine olema |
![]() |
Majja sisse tulles koridor, paremal asub lift, mida kõnnin need kaks korrust üles alati |
![]() |
Haruldane köök, seina kapid isegi olemas |
![]() |
Ja suure toa rõdu vaade |
![]() |
Meie tuba, voodi on päris suur ju |
![]() |
Meie toa rõdu vaade, ega väga tihti ma sinna ei satu |
Olen omanud selle aja jooksul nüüdseks kahte töökohta, ühte ühe päeva ja teist kaks päeva, mis kolmandaks? Mõlemad olid värvi firmad kes otsustasid, et ma ei oska värvida, ilma mul laskmata reaalselt rulli käes hoida. Viimases anti mulle silikooniga mässata ja kui töö sai valmis, soovisin ka pahteldada. Kui ma julgesin pahtli kätte võtta ütles ülemus mulle, et annaks teisele tüübile (ta ainuke tööline) selle, et neil ainult neli liitrit pahtlit ja ma raiskan muidu kõik ära. Reaalselt oli kahe käe näppudel lugeda auke, mida parandada tuli. Nende pahteldus oli ikka omaette tase, nad panid nii paksult, et kuivatasid kuumapuhuriga seda tükk aega ja siis veel lihvisid veel kauem. Paar kohta mis ma jõudsin kiiresti pahteldada, neid nad ei märganudki üldse ja jäid värvimata, sest mina oskasin seda õieti teha. Pahteldada tuleb nii, et sa seda pärast lihvima ei peakski. Tegelt olen ma rahul, et ma nende jaoks liiga hea olin, sest ausaltöeldes mulle ei meeldinudki seal, mitte midagi ei lubatud teha ja kui tegin ise enda arusaama järgi siis oli häda et miks ma ei küsinud ''what's next'' ja kui küsisin oli jälle häda, et kas ma siis ei tea ise mida teha.
Pidin teise töölise viima uuele objektile ja mind saadeti minema, õnneks maksis rahad ilusti ära, natukese isegi rohkem. Siis lubas õhtul helistada ja öelda, mis töö homme ees ootab ja kus asub, selle asemel tuli sms sisuga, et võid tulla miinumumi eest kui soovid, aga sa pole piisavalt hea värvija meie jaoks. Ma parem lähen Rasmusega koristama, kus saan vähem kui värvimise peal aga rohkem kui antud kohas palka. Veel enam, koristusel on pikemad tööpäevad kui sealne neli kuni viis tundi päevas ja peale mida nad iga päevaselt läksid baari õlle jooma, nagu kohalikele kombeks. Järjekordne silmakirjalikkus ja nad ei julge näkku öelda, et ei soovi/taha. Mul esimene koht samamoodi lubas õhtul helistada, aga saatis kirja et ei soovi mind enam.