Lend Austraaliasse

veebruar 20, 2014

Kõik algas 18ndal kell 20.00 mil saabusime Tallinna lennujaama, kuhu Sven mind tõi ja Rasmus mind ootas koos teistega. Seal olid Rasmuse vanemad ja Angu oma poisiga. Natukene ootasime seal, andsime pagasid ära, tegime paar pilti ja läksime turvakontrolli. Turvakontroll oli põhjalik, uuriti kõiksugu kohad läbi, isegi juuksed katsuti läbi. Samuti pidi elektroonika välja võtma
ja aparaadist läbi laskma. Kuna mul oli kaelakee ja pluusil metallist kaunistused, mis piuksusid väravates, siis tehti eriti suur kontroll ja lasti isegi kaelakee läbi aparaadi. Kõik tehtud, seljakott võetud läksime lendu ootama. Piletil oli kirjas, et hiljemalt selleks kellaajaks saab lennukile ja meil oli 2min aega, siis jooksime sinna. Tuli välja, et see aeg alles hakatakse inimesi peale laskma..
Lend Soome kestis 30 minutit, lennuk oli jube väike ja ebamugav, jube kiiresti saabusime Vantaa. Seal ootas meid buss, mis sõitis lennujaama ukseni. Seal läksime sisse ja kõndisime ja kõndisime. Jube joogijanu tuli, siis läksime R-Kioski'sse kust ostsime vitamiini jooki, mis maksis 3 eurot! Ootasime natukene ooteruumis ja siis saimegi lennukile. Lennukiks oli Finnair Airbus, millega sõitsime otse Singapuri (kestis umbes 10h vist). Lennuki teeninduse ja toidu kohta ei saa midagi halba öelda, õhtul saime guljašši ja hommikuks oli muna, kartul ja vorstike .Teel sinna nägime aknast põhimõtteliselt sadat laeva mis sõitsid või seisid, aru ei saanud mida nas tegid seal hunnikus. Siis saabus lennu huvitavaim osa - maandumine. Kuna see oli mu elu esimene ja pikim lend, siis elasin selle päris hästi üle. Kordagi kõrvad lukku ei läinud ja süda pahaks. Pigem tõus ja maandumine ja õhuaugud olid lahedad selle pika ja igava sõidu kohta.

Tallinna lennujaama uhke wc

Soome lennujaama trepp

Elu esimene lennukisöök - õhtune guljašš

Hommikusöök Finnairis

Singapuris õue me ei saanudki minna aga tundsime koridoris kõndides mõnusat ja sooja niisket õhku. Jõudsime lennujaama, kõik hiinlaseid ja mustlaseid täis, neegreid ka. Liikusime ja liikusime seal üüratu suures lennujaamas ja lõpuks pärast 10min kõndimist olime oma lennu väljumise kohas. Seal tehti ka kontroll, rivis seistes saime politsei templi piletile peale, siis pidin läpaka, telefoni ja kõvaketta välja võtma ja lindlilt läbi laskma. Kõndisin läbi väravate, mis jälle piuksusid, siis tehti kerge kontroll ja saigi edasi. Jõudsin korraks arvutisse kui öeldi mikrofonis, et tuleb edasi liikuda lennukile. Siis läksimegi lennukile ja saime jälle istuma akna alla, taha ossa, seekord siis peaaegu eelviimasesse ritta. Selle lennu ajal toimus mingi 30min ka turbulents, mis oli pigem lahe koht igavale sõidule. Vaatasin aknast välja ja taevas oli tume ning päike punane, see hakkas loojuma, päris kena oli 12 km kõrguselt vaadata päikese loojangut pilvede ülevalt. Peale seda hakkas all torm pihta, mil meil ka turbulents tuli, jubedalt lõi välgu. Kuna maganud eriti polnud siis oli uni päris suur ja sõit venis ja venis, kuigi kestis ainult 4h ja 50min. Finnairis sain korra ka magada, kuni pea jälle kuhugile kukkus. Võimalik, et kokku tund-paar sai magatud. Singapur-Perthi lennu ajal lennukis magada ei saanud sest meie ees oli üks titt kes koguaeg vingus ja sehkendas. Tunnike ennem maandumist vajusime Rasmusega ära, pead üksteise vastas magasime. Siis tuli kõlaritest teade, et kinnitada turvavöö, et hakkame maanduma. Selle lennuki teenindus mulle niiväga ei meeldinud kui Finnairis, sest siin olid uimased stuardid (mehed), nad jagasid meeletult kaua süüa ja muidugi me saime kõige viimastena süüa, kui kõht jube tühi oli. Söögiks oli mulle kala, riis ja mingid oad, Rasmus võttis kana seenekastme ja kartulipudruga. Jõime seal veini (muidugi alla veerandi jõin ise ära sest vein on jube) siis ma ülejäänud aja vist teed ja mahla, nagu teiseski lennukis ja Rasmus Cocat või õlle. Proovisime ka kohalikku banaani - jube hea ja magus oli. Saime lennukist maha, kõndisime oma pagasile järgi, mille saime ilusti õigeaegselt kätte. Kott on natukene must, aga pole hullu. Siis tuli viimane kontroll, mida meile ei tehtud, sest olime eestlased. Vedasime pagasit järgi ja siis pidime ära andma kollased lipikud mis lennukis ära täitsime, üks neeger võttis need ja küsis kust me pärit oleme, ütlesime et Eestist. Vastas selle peale et minge paremale, seal pidime lihtsalt asjad panema lindile, ilma neid välja võtmata. Tüüp ei vaadanud ka mis meil kotis oli ja lasi minema. Kuigi räägiti et rohte hakatakse kontrollima Austraalias ja tehakse põhjalik kontroll. Siis läksime Vodafone letti ja uurisime mis asi on ja mis hinnaga. Vaatasime et natukene kallis ja vastati Austraalia päraselt: No worries. Siis läksime lennujaamast välja ja Rasmus helistas Shaunile, et ta meile järgi tuleks.

Singapuri lennujaama ooteruum


Singapuri wifi

Rasmus ootamas

Päikeseloojang kujudega

Lennuki menüü

Õhtusöök Qantas'es Perthi sõites

Hunnik laevasid

Ja olimegi Perthis. Shaun on meie host, kelle juures me kaks nädalat ööbime. Väga tore ja lahke noormees, ta elab Thornlie's, meie ka nüüd. Tuli meile vastu autoga, sõitsime 10min ja olimegi kohal. Siis näitas meie toa ja teised toad ära, rääkisime natukene juttu ja läksime magama, sest lend kokku kestis koos ootamistega 19h ja 50min. Perthi aja järgi saabusime 23.50, Eesti aja järgi 17.50 (ajavahe on 6h).