Kalgoorlie

Nüüdseks oleme küll Kalgoorlie'st tagasi, aga räägin siiski lähemalt mida me seal tegime. Kui me Perth'ist sinnapoole hakkasime sõitma, siis üks maja oli veelindudega kaetud, terve katus ja aed, ma ei tea mida nad seal ootasid. Kahjuks pilti ei jõudnud teha, aga välimuselt on nad valged pikkade jalgade ja pika kõvera nokaga. Kalgoorlie's pidime värvima ühte keskkooli nimetusega John Paul College (John Pauli kolledž või midagi sellist), nimi oli uhke aga reaalselt seda kohta võis võrrelda Eesti lasteaiaga, ainult kahekordseid maju ei eksisteerinud ja kõik kohad on väikseid putkasid täis. See konkreetne kool oli siis private school (tasuline erakool) ja pidi olema Austraalia mõistes väga ilus ja korralik, sessuhtes et ühiskondlikud koolid pidid olema nii katised, vanad ja jubedad. Meie mõlema arvamus selle kooli kohta oli, et jube kole ja veneaegne kool, kuigi mis siin Austraalias nn veneaegne poleks. Peale selle kooli nägemist ja võrdlust teiste koolidega läks igasugune õppimise isu ära, veelenam siin maksab pool kohalikku aasta palka üks aasta õppimist, ning tase pole ka kõige parem.

Miks ma võrdlen nüukogude ajaga seda on sellepärast, et igal pool on vaibad maas (ja inimesed imestavad, miks siin riigis nii palju astma haigeid on), telefoniputkad on tänavatel, poed on tihtipeale söögikraamist tühjaks ostetud, mood on umbes kümme aastat mujal maailmast maas ehk kantakse lühikesi pükse nii kõrgel kui võimalik ja eksisteerivad nabapluusid. Neid viimaseid muideks armastavad eriti kanda vägagi ülekaalus naised. Seega kes igatsevad vanaaegset Eestit, tulge siia :)
Igatahes pesitsesime Kalgoorlie-Boulder'is mis on selle linnakese ametlik nimetus, kohalikud muidugi ei salli Boulderi ala ja arvavad end olevat paremad kui need kes seal elavad. Meie ajutine elukoht asus selles samas Boulder'is, kus elasime kolm nädalat. Maja nimetus oli ''Wyworrie Guest House'', mis iseenesest oli väga puhas ja kena koht. Tegu oli share housega (maja kus elab palju inimesi kes rendivad ühte tuba), nagu siin riigis kombeks on aga saime ilusti hakkama. Kuus tuba oli ühel pool maja ja kõigi peale üks köök, kaks vannituba-wc'd. See maja oli renoveeritud, väga kõrgete lagedega, alles olid jäetud klassikalised elemendid ja nägi väga omapärane välja. Isegi seinad olid erivärvides, mitte terve maja ainult ühe värviga.
Mõned korrad kui seal poes käisime saime tunda seda kõrbe-linna soojust, võis täitsa võrrelda tundega nagu keegi laseks hiigel fööniga su poole õhku, väga kuum. Seekord tegin pildid must-valged, et need ilusamad välja näeksid kui päris elus, hehe. Maninin ka seda, et Kalgoorlie vist on üks vähestest linnadest siin osariigis kus leiab klassikalisi vanasid ehitisi, Perth'is neid väga pole sest Austraalial puudub ajalugu.

Pole auke ainult Eestis

Kogu selle kolme nädala jooksul suutsime niipalju raha kõrvale panna, et võiks kohe teisele poole Austraaliat sõita, aga tulime tagasi Perth'i, sest siin on veel asju ajada. Meil oli elamine firma poolt kinni makstud ja süüa sai kolm korda päevas, tööle mineku kütuse kulu maksti kinni ja ülemuse autoga sai iga päev tööle ja tagasi. Vot mis luksuslik elu meil oli.
Muidu oli seal linnas tore, kuni saime 7 päeva nädalas ja 10 tundi päevas tööd teha, aga kui töö lõppes ära siis hakkas igav. Kui ma peaks olema kohalik ma läheks vist hulluks seal, sest seal ei ole mitte midagi teha ja kõik kohad olid aborigeene täis (pärismaalastest joodikud) ja muidugi ka merd ei olnud seal ligidal, kus ujuda saaks. Umbes nädala jagu oli töö siseruumides ja kaks nädalat tegime väljas tööd, oi kui raske oli mõnel päeval. Üks päev maksimaalne temperatuur oli 49 kraadi ja grammigi tuult ei olnud, ma mõtleisn et minestan seal samas ära. Õnneks me itaallasega saime värvida katuse all, seega pääsesime hullemast. Teistel päevadel kui oli 35-40 kraadi oli täitsa ok olla. Võrdluseks, see ei ole nii kuum kui Eestis 30-35 kraadi, näiteks kui siin maal on 25 kraadi tundub see väga külm, siis Eestis seevastu on vägagi soe ja mõnus olla, asi on õhuniiskuses.
Mingi aeg kui me pidime õpilaste kööki seal värvima siis, Rasmus avastas ühe tumeda asja põrandal ja lähemal vaatlusel leidsime sellest rotiraipe kes oli ära kõngenud. Muidugi igas ruumis võisid vähemalt kolm suurt prussakat leida ja tolmust ja prahtist puudust polnud. Ma pidin põrandaliiste värvima ja kui ma harjaga pühiksin neid puhtaks ja vaiba pealt ka tolmu eemaldasin, siis oli küll tunne, et saan varsti astma. Kõikides ruumides olid vaibad ja ega keegi neid siis ei puhasta, aastaid.. Poiste wc leidisme ülemusega seina pealt midagi pruuni lärakat, ta ütles seda puhastades, et loodab et see on veri.

Samuti on siinsed õppemeetodid väga kahtlased, näiteks kui sul on 70% kontrolltööst õige saad hindeks A (mis võrdub meie keeli hindega 5), gümnaasiumi õppematerjal koosneb mänguloomadest ja värvilistest lapsikutest plakatitest. Näiteks oli üks pilt seinal kuis oli kümme meetodit, kuidas lahendada tüli, ehk tehke võistlus kellel on õigus, veeretage tärinut ja muud jama, viimaseks oli, et kui ei saa ikka teada kellel oli õigus minge kellegilt küsima. Taaskord Rasmus vaatas mulle otsa seda vaadates ja lõi käega vastu pead. Naljakas oli see, et terve see kool oli jumala riste täis, ukse üleval ja igas ruumis seinal rippumas, pluss igast kirikklikku jama. See usu värk on siin riigis nii üle paisutatud, annab leida kooli mis pole kristlastele või mai tea kellele, ega need õpetajadki olid peast nats soojad. Meil õnnestus nendega kohtuda. Samuti kuna siin algas kooliaasta siis peaaegu täisealised lapsed kõik tulid vanematega kooli raamatuid võtma, see tundus natukese naljakas.

Selline jumalik koolivärav

Need valged laeplaadid on tegelikult helerohelised ja teatud nurga all paistab päris jube. Ja see on koridor kust saab klassiruumidesse

Rasmus sai selle kiviaia nii ilusaks siniseks värvida

õpetajate välituba

Taga austraallane Mitch, paremal itaallane Danieli

Poiste wc, seinad tegime muidugi õlibaasil lateks värviga

Õpilaste kapid, kuigi mul pole õrna aimugi kuidas nad neid avavad

Köök, kus leidus surnud rott

Metallitöökoda

Keevitus toimub kivide peal

Kokku tegime järest tööd 17 päeva, sest esimene päev kui sinna jõudsime ei toimunud midagi ja kui töö oli lõppenud veetsime veel kolm lisa päeva niisama puhates. Ma netis surfates ja magades, Rasmus oma Playstation 4 mängides, mis ta jõuludeks sai.
Kui tööd tegime kohtasime ka palju ämblikke, ma polnud nii palju inimesigi elu jooksul näinud kui ämblikke seal kooli ruumides ja väljaspool. Oli suuri kui väikeseid, nägime ka paar korda redback'i kes on Austraalia üks mürgisemaid ämblikke, siis Rasmus kohtas ühte päris pirakat aga kohutavalt kiiret äblikku kes üritas tema harja rünnata kui ta seina puhastas.
Sel ajal kui me seal linnas viibisime kuulsime uudistes millised tulekahjud Perth'is aset leidsid, suured evakueerimised ja suur torm linnas, nii et paljud mahapidamised olid ilma elektrita ja paljud jäid kodudest ilma.

Redback

Ründav tegelane

Samuti külastasime kohalikku vaatamisväärsust - Super Pit, mis kujutas endast suurt auku mida kaevatakse ja kust otsitakse kulda. Kalgoorlie ongi üks suur kullakaevanduse linn, näiteks üks päev peale tööd tulles külalistemajja ütles üks elanik, et seal oli üks sein kokku vajunud ja tuli nähtavale palju kulda.