Väike linnuke

Ma saan öelda täna uhkusega, et ma tegin heateo - ma päästsin väikese linnukese elu. Jah, ma küll soovisin mõnda aega tagasi, et tahaks neid väikeseid kiireid linnukesi pildistada, aga sellist olukorda ei osanud ma kuidagi ette näha. 
Olin köögis võileiba tegemas, määrisin parasjagu sulajuustu saia peale. kui järsku käis 20cm kaugusel mu näost vastu akent väikene kõmm..
Ma jooksin kohe uksest välja terrassile, et vaadata mis see oli. Üks pisikene abitu linnuke vedeles maas, tiivad laiali, küüned tagurpidi. Ta vaesekene ei liigutanud ennast, ma võtsin ta kohe ettevaatlikult enda kätte, ajasin sõrmed ta kõhu alla. Tiib oli kleepunud märja terassi laua külge ja ta oli nii abitu. Mõne hetke pärast hakkas ta ennast liigutama, silmad tulid lahti ja siis vajusid tagasi kinni, ta tõmbas oma pea nii vastu selga kui võimalik ja siis läks tagasi normaal asendisse. 

Ma kõndisin linnu vastu rinda toast läbi, maja ette ehk seal on tal parem. Mõnda aega silitasin ta selga, rääkisin temaga. Linnu eluvaim hakkas tagasi tulema, ta muutus ärevaks aga värises, hakkas ringi vaatama. Ma kaitsesin teda tuule eest ja hoidsin kätega soojas, ta hakkas ennast paremini tundma. Üritasin teda maha panna, ei soovinud, näitasin põõsast, ei soovinud. Siis istus natukene mu käe peal ja mõne aja pärast üritas lennata aga kukkus maha, õnneks sai mu paremast puusast kinni (muidugi hoidis oma küüntega mu kleidist kinni ja ma ütlesin Rasmusele: ''vaata kui armas''. 
Peale seda lendas ta oma põõsasse, kus nad alati kambakesi on olnud.

Teravam silm näeb nina otsas seda asjandust, see läks tal kokkupõrkes katki

Õnnelikult oma asju ajamas :)