Perth to Adelaide

Meeletult igav teekond Perth'ist Adelaide
Aeg              14/12/2015 - 18/12/2015
Läbitud       3137km
Kulutused   $715,06 (kahe peale)

Kütus $757,74
Parkide külastus $79
Ööbimine $95
Söök $$133,85
Muud kulud $7

Me olime kõik seda reisi nii kaua oodanud, mina õigupoolest sellest ajast peale, kui ma siia riiki saabusin. Viimased päevad venisid vist meelega, töö olime lõpetanud ja tegelesime asjade müügiga. Ühesõnaga tõmbasime otsasid kokku, soetasime sobivama auto, ning andsime korteri tagasi. Viimasel hetkel jõudis mulle reaalsus kohale, et nonii ongi minek - terve aeg tuleb elada telgis, süüa päevast päeva nuudleid ja võidelda kärbestega. Hakkasin kergelt põdema, et kas minna või mitte. Ees oli ju mugavustsoonist lahkumine, pole voodit, interneti ja igapäevast teleka vaatamist.
Alustasime sõitu mõned tunnid hiljem planeeritust, asjade pakkimisega läks kauem aega kui oleks võinud ja omanik leidis korteris mitmeid asju, mis väidetavalt on meie tekitatud. Teha oli vaipade keemiline puhastus, seinte värvimine, vahet pole et triibud seintel olid siis kui sinna saabusime ja ka vaibad olid mustaks kõnnitud. Ma siiani ei saa sellele vaiba maaniale pihta.. Ühesõnaga saime ainult pea pool tagatisrahast tagasi, sest kaua sa ikka lolliga jaurad, seda ja seda peab tegema. Kergem oli loobuda ja asuda liikuma.

Esimene peatuspunkt oli tankla, et kanistrid ja paak täis lasta. Tankisime ühe kanistri täis ja plaks ei tule midagi, kõik tankurid suletud. Pärast tuli välja, et keegi oli emergency (hädaabi) nuppu vajutanud kuskil eemal ja sellest oli tingitud kümne minutiline seisak. Lõpuks saime ikkagi kõik korda kuigi ühe kanistri eest pidime diisli hinda maksma, mis oli sel hetkel kallim. Töötaja ajas, et Rasmus oli tankinud diislit, kuigi meil on bensiini auto. Aga vahet pole, sai paar dollarit rohkem ja me tankisime ikka õiget kraami.
Teekond algas, meeletult pikk sõit, kõrbe kuumus, igavus. See kõik ootas meid ees ja mu ainuke soov oli juba suurlinna jõuda ja ennast inimlikult tunda. Esimene peatuspunkt ja ööbimine toimus Stirling range national park'is, kus me varasemalt Rasmusega olime käinud. Seekordne missioon oli vallutada Bluff knoll mis on Western Australia teisel kohal oma kõrguselt ja kõrgeim tipp asub tal 1099m kõrgusel. Kusjuures meie teekond sinna otsa oli 6km edasi-tagasi ja võttis aega umbes 5h. Ma pidin mitu korda ära surema kui üles ronisin, meeletult raske ja palav oli. Õnneks mingi hetk sai joogivarusid täiendada allikast, mis mööda kive joana alla voolas.
Järgmine kord kui ma mäe otsa lähen, siis peab kindlasti kaasa võtma päikesekreemi, paksu tallaga jalanõud ja midagi näksida. Ilmselgelt seekord jäid need asjad puudu.
Järgmine sihtkoht oli Esperance ja sealt edasi Cape le grand national park, kus mõtlesime imeilusas Lucky bay rannas taaskord ööbida, aga kahjuks toimusid seal meeletud ehitustööd ja kõik oli üles küntud. Kui kõik valmis saab, võiks seal päris kena olla, sest parkad tehti suuremaks ja lisati ilukivisid ja kindlasti veel huvitavaid asju.
Inimene on oma aeda teinud stonehenge'd ja lubab trahvi teha $200 kui seisma jääd ja teelt pilti teed. asmus tegi, trahvi ei saanud
Võtsime asja positiivselt ja vähemalt liikusime mõnisada kilomeetrit lähemale meie järgmise sihtkohani. Kogu Western Australia loodus oli ühesugune, ning peale piiripunkti toimus korraks looduse muutus, aga siis läks ikka sama rada pidi edasi. Piiripunktist 500km eemal Ceduna linnas toimus toidu garantiin ehk üks onu küsis meilt kas on puuvilju/juurvilju autos. Kui oli pidid ära andma ja kui ei olnu võisid edasi sõita. Nad kardavad jubedalt igasuguseid haigusi mis nendega tulla võivad, kuigi riik on kõik sama. 
Peale piiri toimus ka hindade lagus, kütus läks odavamaks ja ka poed siinkandis on odavamad. Western Australia ongi kõige kallim osariik üldse.
Western Australia viimane linn
Igaval kõrbeteel oli mitmeid lennuradasid mis on mõledud hädamaandumisteks, lisaks nägime hunnikutes surnud kängurusid ja mahajäetud autosid. Kotkaid oli samuti tee peal, kes sõi värsket looma laipa, kes niisama vaatas ringi. Esimene kokkupuude politseiga oli siis kui üks auto oli kiiruseületamise eest maha võetud ja me sõitsime temast maanteekiirusega mööda. Nimelt seal osariigis on 25km/h kui vilkuritega sõiduk on tee ääres. Väga imelik, lisaks piirkiirused olid seal väiksemad. Liiklusmärkidest niipalju, et paljud viitasid unistele juhtidele kes saavad surma kui ei puhka ja iga linna juures oli eraldi märk mis näitas mida seal teha saab. Päris huvitav variant.
Adelaide linna jõudsime õhtul ja otsisime esimese hotelli, mis oli kõige soodsam. Saime $75 öö, ega mingi luksus polnud aga vähemalt sai voodis magada. 
Järgmise päeva hommikul kolisime teise hotelli ümber ja käisime linnapeal ringi.
Kogu Adelaide linn oma täies hiilguses
Väljas oli 43 kraadi sooja, ilmselgelt oli palav
Ja käisime ka Adelaide zoo's. Paljud loomad olid peidus ja kohad suletud, sest õues oli ekstreemsed 43 kraadi sooja.


Populaarsed postitused sellest blogist

Rohutirts, koer ja päikeseloojang

Väike road-trip Esperance to Perth

Lennuplaanid