Nimbin

Peatuksin pikemalt oma jutuga Nimbin'i linnas, see külake lausa vajab eraldi postitust. Sinna jõudmine oli kui teises riigis viibimine, kogu loodus ja kõik see, see ei ole ju Austraalia. Austaalia meenutab mulle kõrbet, igavust, kuumust, aga sealne elu oli kõike vastupidist. Taevas sinisem ja muru rohelisem, ümberringi ümbritsesid mäed linna, üleval voolasid kosed ja asusid vihmametsad

Esialgne plaan oli lihtsalt läbi sõita ja paar pilti teha, kuigi reaalsuses olime kolm päeva seal. Ja oleks tahtnud kaugemakski jääda, kuid ma olin järgmise ööbimiskohaga juba ühendust võtnud ja ühe korra juba saabumisaega edasi lükanud, ei paistnud veel üks kord enam viisakas olevat.
Nimbinist nii palju, et see on täiesti puutumatu looduse ja riigivõimuga hipiküla, kus elutsevad hipid ja liiguvad narkootikumid. Kogu linna teema ja müügil olevad asjad olid seotud kanepiga. See kogu õhkkond oli omamoodi huvitav, vanad hipid oma värviliste riiete ja pikkae hallide juustega laulsid laule ja mängisi tänaval muusikat. Söögikohas oli perekond kus isegi väike laps kes veel ei kõndinud oli riietatud hipilikult, rääkimata teistest perekonna liikmetest.

Seal oli nii mõnus olla, väike getaway kogu sellest elu-olust ära. Ainuke miinus oli see, et ma suutsin väga haige olla see aeg. Palavik, nii suur nohu et pidin öösel ära lämbuma ja muidugi köha mis ajas kõik inimesed üles. Aga kui saime sealt liikuma, hakkas ka tervis paremaks minema.
Me ööbisime lahedas karavanpargis, kõik asjad eluks olemas ja muidug oma kõige parem swag-tüüpi telk kus on alati hea ja pehme olla.