Cairns to Darwin

Heihopsti!

Kergelt pool aastat on möödunud mu viimasest postitusest, aga noh see elukene siin Eestis on nii kiire, et ei jõua kõike teha :)


Aeg              09/02/2016 - 10/02/2016
Läbitud       2768km
Kulutused  $947,83


Kütus $551,25
Ööbimine $216
Söök $180,58

Aga alustame siis sealt kus pooleli jäi. Igatahes käisime Cairns'is, seal oli lihtsalt i-me-li-ne.. nagu eelmises postituses välja sai lugeda. Ära minnes külastasime Millaa-Millaa waterfalls'i (Millaa-Millaa kosk), kus tehakse muideks Herbal Essence reklaami. Aega meil nappis ja inimesigi oli seal palju suplemas, seega otsustasime selle koha välja jätta. Kuigi nii oleks tahtnud seal trooplises soojuses käia värskendavas vees. 
Meil oli valida siis kaks teed, kuidas Darwin'isse saada. Tarkmees Laura, nagu ma olen otsustasin siis ülemist teed mööda minna, sest see oleks tulnud ca 500km lühem kui tee tagasi Townsville ja pealegi mulle ei meeldi kaks korda sama teed sõita. No eks me siis hakkasime sõitma, uhkelt sõitsime, vahest kaherealine tee muutus üheseks ja siis tagasi kaheseks. Kummaline ''pea maantee'' ta oli aga oli täitsa läbitav. Eks ta päris igav oli, sest kadus ära rohelisus ja kõik see ilu, tuli tagasi see ozzie-dream ehk tüüpiline kõrbe kuumus ja maastik. Ühesõnaga igav oli, leebelt kirjeldades. Ainuke asi mis Northern Territory'le jõudes oli üllatus, oli kiiruspiirang mis oli lausa 130km/h, pikad laiad sirged maastikud, ühtegi elusolenditki polnud, mõnus. Aga noh meie oma suure maasturiga väga kihutada ei saanud, sest muidu poleks kuidagi järgmisesse tanklasse välja vedanud :)
Meil õnnestus näha ka vihmasaju järgset veeuputust. Nimelt nagu kaardi pealt näha oli, tegime suuna lõuna poole, sest kohalikest tanklatest sai infot, et teed on üle ujutatud ja läbipääsmatud. Vihma oli tõesti päris tugevalt kallanud ja eks see nn wet season (märg hooag) oli ka peal ja kõrbes ilmselgelt vesi maa sisse ära ei imbu. Seega kahes kohas jäimegi seisma, et tasakesi teed ületada. Vesi tuleb sellise suure hooga, et võib vahest isegi tükikese asfaltit minema viia ja sinna tekib suur auk ja pole ju väga tore kui autoga sinna kinni jääda.
Esimene uputuse kokkupuude oli öösel, kui sõitsime ja vastu tulev auto vilgutas meeletult tuledega, võtsin hoogu maha ja paari km pärast oligi näha, et vett on umbes poole meetri jagu tee peal. Sumpasime läbi ja jätkasime sõitu. Järgmine oli päeval, seega sain ka pildid uputusest.
Tänu tugevatele vihmadele oli tee konnakesi käis, suuri kui väikseid. Õnneks õnnestus enamus loomakestest mööda sõita aga pimedas kahjuks mõned oma lõpu seal teel ka leidsid. Igatahes jõudsime siis kohale peale suhteliselt tüütut sõitu. Darwin'ist siis erilisi muljeid pole, kergelt maakoht oli, kuigi kliima oli isegi üllatavalt mõnus. Väljas oli küll soe, aga kuskilt siiski puhkus tuul. Krokodille tänavatel ei liikunud ja hiigel ämblikke polnud, selline rahulik aga tegevust polnud kuskil. Isegi meres ei saanud ujuda, sest krokodilli keelumärgid olid ees, ning eks seal kandis ole ka neid nõelavaid meduuse omajagu. Kuulsasse Kakadu national parki me seekord enam ei viitsinud minna, pikk tee oleks olnud edasi-tagasi plus see ei tundunud just kõige huvitavam koht. Olime ju need ägedamad kohad läbi käinud.
Aga jah, aborigeene oli Darwin'is päris palju ja ka suveniiri poed koosnesid enamus aborigeenide kunstiteostest või bumerangidest. Sest see linn oligi abode kodukoht siiski.
Kummitus-lehmad keset teed
Aborigeene nägi nii maal kui taevas

Populaarsed postitused sellest blogist

Rohutirts, koer ja päikeseloojang

Väike road-trip Esperance to Perth

Lennuplaanid