Esimene maja ja vaba päev
Alustan siis sellega, et nüüdseks on mu käed täiesti korras ja rohtudest oli abi. Ja meil paari päevase puhkuse asemel umbes nädal puhkust. Hetke andmete järgi peaks uus maja tulema esmaspäeval, võibolla varem või hiljem. Nagu kohalikud ütlevad: ''You never know what happens in Australia.'' (tõlge: Sa ei tea kunagi mis juhtub Austraalias).
Igatahes maja saime edukalt lõpetatud, lõpuks läks asi ikka päris hulluks ja enam ei viitsinud väga seal passida enam. Saime kõik värvitud ja siis keegi suutis juba kuskile uue augu tekitada, midagi uut puurida või seina täis mökerdada.
Rasmus värvis ust mustaks, ühelt poolt must ja teisealt valge, värv jäi põrandale ootama teise kihi värvimist. Ja keegi selle aja jooksul jõudis sealt seest läbi koperdada ja kogu sein oli musta ukse värviga kaetud.
Siis master bedroom (vanemate magamistuba, pea magamistuba) vannitoas ühel hetkel tekkis kolm lülitit, kust saab tuld põlema panna. Meil oli kogu sein tehtud ja värvitud kuni tuldi puuriti ja tehti kaks pistikut juurde ja lõpuks avastati, et kolme lülitiga pole midagi teha. Üks mis jäi, asus ukse kõrval, ja teine tuli poti kõrvale 50 cm eemale ja kolmas ukse taha. No milleks.
Kohalikel on jube organiseerimatus, nagu pandi kraanikausid ja vetsupotid külge ja siis avastati, et on ju vaja ära värvida seinad. Proovi siis kapi ja akna vahelist osa pahteldada ja värvida, samuti vetsu poti tagant osa, ilma et midagi ära kriimustaks või mustaks teeks. Saime hakkama, aga mõttetu aja kulu siiski.
Esmaspäev oli meil viimane päev ja siis pidin aeda ka värvima. Alguses oli jutt, et värvige aed ära, siis ei mitte, ja siis uuesti. Siis pidin 1m aeda värvima ja lõpuks kogu aia ja lisaks kahe kihiga. Lõppes sellega, et värvisin kogu aia ühe kihiga ja oldi rahul. Nad ei tea ise ka mida nad tahavad. Vähemalt saime töö tehtud ja rahad kätte ja ootame uut tööd.
Eile oli mõnus soe ilm, samuti nagu tänagi. Peale tööd sõitsime tagasi majja, päris kummaline oli vaadata ümbrust päeva valguses, ei tundnud äragi. Tagasi jõudes käisin pesus ja läksin magama ja magasin kuni tänaseni.
Täna mõtlesime kuskile sõitma minna, kuna õues oli mõnusalt soe ilm. Esimene mõte oli siis jälle mägedesse, aga kuna seal midagi teha pole siis leidsin ühe teise koha. Nimelt võtsime suuna Bold Park'i , sest seal paistis päris hea vaade olevat. Seal sai siis mõnuletud päikese käes ja pildistatud ümbrust. Kui sinna läksime siis üks lahe linnu jälitas meid ja laulis, Rasmus muidugi filmis seda, see oli nii armas lihtsalt. Ja siis linnu jälitas meid tükk maad, lootis vist süüa saada. Ja siis kui teisele poole kõndisime siis tulid teised linnud meile järgi, tegime kamraadist ka pilti. Nii vahvad olid, kahjuks mul neile süüa ei olnud kaasas.
Täna oleks ka avarii jälle juhtunud. Sõitsime maanteel või mingil teel 90 km/h, see oli siis lubatud kiirus. Vaatasin tükk aega, et vasakult üks auto tuli tee äärde seisma, et oma parempööret teha. Seisis seal siis ja siis avastas, et võiks nagu välja sõita. Oleksime me 10m eespool olnud, oleks kokku ka pannud. Tüüp vaatas täiesti teist suunda ja aeglaselt venis oma pööret tegema. Rasmus pani pidurid plokki, nii et rehvi suitsu tuli ja napilt paar cm saime ta tagant mööda. Täiesti kohutav, kui teha parempööret siis on ju loogiline, et tuleb vaadata mõlemale poole, mitte ainult vasakule vahtida samal ajal kui me paremalt poolt talle läheneme. Ma ei tea millega need kohalikud küll mõtlevad ja kuidas nad load said, kui need üldse olemas on.
Edasi läksime Perthist põhja poole, tahtsime ühte national parki minna, aga seda ei eksiteerinudki. Pidi saama näha seal linde ja igast sisaliku taolisi asju. aga ei näinud me midagi. Mingi külavahe tee oli ainult ja ei midagi muud. Peale seda siis liikusime sinna ligidale mere äärde, kõik kohalikud vahtisid koppasid nagu esimest korda, kui nad tööd seal tegid. Meil midagi huvitavat seal ei olnud ja siis läksime ühte sadama kanti, seal nägin parte ja uhkeid majasid, mille sõiduvahenditeks olid kõigil vist paadid. Iga maja ees seisis mitu paati.
Igatahes maja saime edukalt lõpetatud, lõpuks läks asi ikka päris hulluks ja enam ei viitsinud väga seal passida enam. Saime kõik värvitud ja siis keegi suutis juba kuskile uue augu tekitada, midagi uut puurida või seina täis mökerdada.
Rasmus värvis ust mustaks, ühelt poolt must ja teisealt valge, värv jäi põrandale ootama teise kihi värvimist. Ja keegi selle aja jooksul jõudis sealt seest läbi koperdada ja kogu sein oli musta ukse värviga kaetud.
Siis master bedroom (vanemate magamistuba, pea magamistuba) vannitoas ühel hetkel tekkis kolm lülitit, kust saab tuld põlema panna. Meil oli kogu sein tehtud ja värvitud kuni tuldi puuriti ja tehti kaks pistikut juurde ja lõpuks avastati, et kolme lülitiga pole midagi teha. Üks mis jäi, asus ukse kõrval, ja teine tuli poti kõrvale 50 cm eemale ja kolmas ukse taha. No milleks.
Kohalikel on jube organiseerimatus, nagu pandi kraanikausid ja vetsupotid külge ja siis avastati, et on ju vaja ära värvida seinad. Proovi siis kapi ja akna vahelist osa pahteldada ja värvida, samuti vetsu poti tagant osa, ilma et midagi ära kriimustaks või mustaks teeks. Saime hakkama, aga mõttetu aja kulu siiski.
 |
| Töömees Laura |
 |
| Köögi uks, pool valge, pool must. Viib garaazi |
 |
| Maja vaade eest |
 |
| Vasak poolne madal aia jupp kuni majani on minu värvitud |
Eile oli mõnus soe ilm, samuti nagu tänagi. Peale tööd sõitsime tagasi majja, päris kummaline oli vaadata ümbrust päeva valguses, ei tundnud äragi. Tagasi jõudes käisin pesus ja läksin magama ja magasin kuni tänaseni.
Täna mõtlesime kuskile sõitma minna, kuna õues oli mõnusalt soe ilm. Esimene mõte oli siis jälle mägedesse, aga kuna seal midagi teha pole siis leidsin ühe teise koha. Nimelt võtsime suuna Bold Park'i , sest seal paistis päris hea vaade olevat. Seal sai siis mõnuletud päikese käes ja pildistatud ümbrust. Kui sinna läksime siis üks lahe linnu jälitas meid ja laulis, Rasmus muidugi filmis seda, see oli nii armas lihtsalt. Ja siis linnu jälitas meid tükk maad, lootis vist süüa saada. Ja siis kui teisele poole kõndisime siis tulid teised linnud meile järgi, tegime kamraadist ka pilti. Nii vahvad olid, kahjuks mul neile süüa ei olnud kaasas.
 |
| Laulu lind |
 |
| Väike jälitaja |
 |
| Kamraad |
Täna oleks ka avarii jälle juhtunud. Sõitsime maanteel või mingil teel 90 km/h, see oli siis lubatud kiirus. Vaatasin tükk aega, et vasakult üks auto tuli tee äärde seisma, et oma parempööret teha. Seisis seal siis ja siis avastas, et võiks nagu välja sõita. Oleksime me 10m eespool olnud, oleks kokku ka pannud. Tüüp vaatas täiesti teist suunda ja aeglaselt venis oma pööret tegema. Rasmus pani pidurid plokki, nii et rehvi suitsu tuli ja napilt paar cm saime ta tagant mööda. Täiesti kohutav, kui teha parempööret siis on ju loogiline, et tuleb vaadata mõlemale poole, mitte ainult vasakule vahtida samal ajal kui me paremalt poolt talle läheneme. Ma ei tea millega need kohalikud küll mõtlevad ja kuidas nad load said, kui need üldse olemas on.
Edasi läksime Perthist põhja poole, tahtsime ühte national parki minna, aga seda ei eksiteerinudki. Pidi saama näha seal linde ja igast sisaliku taolisi asju. aga ei näinud me midagi. Mingi külavahe tee oli ainult ja ei midagi muud. Peale seda siis liikusime sinna ligidale mere äärde, kõik kohalikud vahtisid koppasid nagu esimest korda, kui nad tööd seal tegid. Meil midagi huvitavat seal ei olnud ja siis läksime ühte sadama kanti, seal nägin parte ja uhkeid majasid, mille sõiduvahenditeks olid kõigil vist paadid. Iga maja ees seisis mitu paati.
