Nädalaga toimunust

Jälle üle nädalane paus tulnud blogimisega sisse. Aga räägin ära,mis vahepeal toimunud on. Eelmine nädal tegime tööd siis mõned päevad, alustasime kolmapäeval kui pidime peenraid rohima hakkama. Rohimine oli tegelt leebe sõna, sest neid peenraid polnud keegi vist kümme aastat rohinud. Pidi lahti kaevama ja mässama sada korda ennem kui sai enamvähem puhtaks. Neljapäev tuli jälle vaba, sest maja taga metallaia küljes oli ka asbestist aed (no milleks?) ja siis seda hakati seal lammutama ja me ei tohtinud tööle minna. Ülemus kardab väga asbesti ja siis ajas kõik minema kes seal olid. 

Edasi toimus töö reedel ja laupäeval, pühapäev oli traditsiooniliselt vaba. Need kaks päeva olid poolikud, sest käisime peale põhi tööd veel majasid vaatamas ja põhimõtteliselt polnud nagu rohkem midagi seal teha. Reedel lõpetasime peenrad ja alustasime maja tagant kivide ülesvõtmisega ja laupäeval said kivid lõpetatud.
Üks maja mida me vaatamas käisime peale tööd, sellega tegelt ka alustasime. Tegime pahtelduse ja seinte ettevalmistuse ära ja järgmine päev läksime värvisime ära. Aga kuna mees valis natukese vale värvi siis peame tulevikus uuesti üle värvima. Töö oli iseenesest lihtne ja kiire, laed korda, lahtine värv maha ja uus peale ja seintes natukene pahteldada. Vannitoa plaadid ja põrand olid uued, seinad siis valged ja põrand hall aga uus värv tuli virsiku tooni ja mitte kuidagi ei sobinud sinna. Algul kui näitas mulle paberi peal seda tooni siis mõtlesin oh õudust. Kui üks sein oli värvitud siis ta naine hakkas mehega india keeles rääkima ja pärast otsustasid, et ikka värvida teist värvi. Nüüd kui kunagi jälle sinna, siis pidin kaasa võtma oma teistest töödest pildid. Ütlesin naisele, et joonistagu peegli peale midagi, et kodu unikaalsemaks teha ja ta oli väga vaimustuses sellest.
Langford'is on meil hetkel maja, alustasime haljastusega, siis tegime kivide ülesvõtmist, puhastasime maja esist kivi teed umbrohust ja esmaspäeval Rasmus tegi Jasoniga aia värvimist sprayga ja mina pidin värvima veerenne ja katuse äärt. Tegin natukene ka pilte, aga kuna need olid telefoniga siis head nahka sealt ei saanud. Alustuseks poisid pidid metall aia ära eemaldama maja tagant. Seal oli siis sees pool metall aed ja väljas naabrite asbestist eterniit aed. Otsustasime siis metalli ära võtta ja kuskil mujal kasutada, sest pool aeda oli metall (vasakult paremale) ja edasi eterniit ja suht kole nägi välja. Ja parel pool aiast oli ka metall aed, vasak pool jälle asbest. Ja kuna maja tagune naaber keeldus ka uut aeda panemast siis jäi vana kole eterniit mis tuleb ära värvida,  kui vihmased ilmad läbi saavad.

Rasmus tööhoos. Tema laadis kärule ja riita ja ma tõmbasin kive välja.

Minu tööks oli roheline värvida beeziks

Jason ja Rasmus töötamas, aia värvimine sprayga

Enne ja pärast

Paksuke ronis kivide vahelt välja

Käisime pühapäev värvimas seal India pere juures ja tagasiteel umbes 5km ennem Midland'i andis auto otsad. Õigemini nüüd korras aga lugu siis järgmine: keset sõitu mängis raadio ja järsku jäi kustu ja vait (raadio on sinise värviga ja pimedas ikka väga nähtav). Mõtlesin, et äkki tuli kuskilt ühendusest lahti või kaitse põles läbi. Sõitsime siis mõned meetrid jälle ja Rasmus jäi foori taga pidama ja kohe kui läks roheliseks siis tõts-tõts ja auto suri välja. õnneks hoog oli piisavalt suur, et sai teepeenrale keerata ja ohukad sisse panna. Kohe kapott üles ja ega ta midagi teha ei osanud. Helistasime Annele ja ta saatis Silveri meile appi, too siis ütles kohe, et generaator on läbi. Ta vedas meid nööriga Midland'i tagasi, kuigi tegelikult siin riigis ei tohi nööriga tõmmata. Õnneks politseisid polnud ja saime ilusti kohale ja auto garaazi. Muidugi mina siis pidin roolis olema ja seda jäika autot roolima, aga sain hakkama. Silveril endal Eestis oli ka sama auto olnud kunagi ja teadis rääkida sellest probleemist. Naljakas oli see, et tõmbamise aeg sai aku ka veel nii tühjaks, et ohutuledki kustusid ära ja nii me sõitsimegi tagasi.
Miks me just esmaspäeval värvimist alustasime oli see, et  üks naaber on imelik (ülemus ütles: ''that neighbour is like pain in the ass'' ehk ''see naaber on kui pind perses''). Esimene päev Rasmus parkis pool meetrit eemale naabri murust, aga tema krundi ette. Kuigi garaazi viiv tee oli 5m eemal. Tema siis tuli Robi juurde õiendama, et viigu auto minema, ta naine sõidab muidu otsa sinna kui koju tuleb ja et tema juba uuris politseis, et see auto ei olegi varastatud. Nagu misasja, miks peaks Honda varastatud olema?
Igatahes esmaspäev oli töö ja hetke seisuga peaks nüüd reedel olema, seega me oleme põhimõtteliselt 3 päeva niisama istunud, sest väljas sajab vihma ja väljas ei saa värvida kui sajab. Ja muidugi tuleb ootada millal elanikud välja kolivad. Nad on ikka veel seal majas, kuu aega on oksjonist möödas ja kaks nädalat veel otsa ja ikka elavad seal. Kolimismärke pole näha. Imelikud inimesed natukene, välja ei koli ja trahvi ka ei maksa nädalate eest mis nad seal elavad. Aga üks taksojuhist mees on päris sõbralik, järjekordsed India inimesed. Mees toob meile päevas korra teed ja küpsist. Näiteks aitas jõu trenazööri lahti võtta, et me kivid saaksime sealt ära võtta. Aga ta naine ja mingi teine mees veel on imelikud, vähemalt tundub nii.

Naabri aia lilled

Nüüd räägin natukene majast, mis  vaatamas käisime. See oli reaalselt Austraalia kõige kenam maja kus ma käinud olen ja mida üldse näinud olen. Läksime maja ette, siis vaatasin wauu kui ilus. Valge ja halliga moderne maja. Läksime sisse ja vaatan jälle oh kui lahe, nii suur ja ilus. Hästi armas sõralik suur koer oli ka seal, kes mult pai nuias. Läksime vannituppa, siis vaatan oh kui suur ja ilus. Voodi oli 3m lai ja kõrval oli vann toas, nagu filmides. Ja need lülitid, sinise tulega puutetundlikud ja kui suur köök ja suur tuba ja seal taga asub hästi suur katuse alune. Näiteks köögi kapp oli nii suur, et kõndisid sisse ja vaatasid mida võtta sealt. Maja oli ühe kordne ja umbes 300 ruutu ja me tegime neile nii hea pakkumise, et nad ei saa sellest keelduda. Aga said, 1500 aud peaaegu terve maja värvimine, suur kõrge lagi väljas ja väljas terrassi lakkimine. Nad saatsid sms, et said parema pakkumise. Haiged hiinlased, kes nii odavalt ära teevad. Selle maja eest oleks saanud vabalt 2-3 korda rohkemgi küsida. Aga nagu eelmises majas Warnboro's üks hiinlane terve päeva plaatimise eest võttis näiteks 40 dollarit.
Ja selle päeva kolmandaks tööks oli meil Hilbert'is seal ilusas majas pahteldus ja järgmisel päeval üle värvimine. Ennem seda käisime siis India pere kodus paheldamas ja esimene töö oli Langford'is meil maja. Hästi kiire ja lihtne töö ja siis see naine veel pakkus meile seal teed ja küpsist ja siis rääkis niisama meiega juttu. Vot selline lahe töö meil ongi, igal pool saame külakosti ja uusi tutvusi. Seal majas elab üks hästi lahe Liibüast päris vanem naine oma tütrega. Ta on meile nüüd mõlemal korral teed pakkunud ja juttu rääkinud. Meie kohta uurinud ja endast rääkinud. Ta elas Melbournis 15 aastat ja oli õpetaja seal ja siis rääkis oma lapselapsest ja sellest kohast kus elab. Nii talle kui meile meeldib see koht, Perhi kõige ilusam ja mõnusam koht kus elada. Ma ei tea kas olen juba kirjutanud, aga töö oli seal siis selline, et oli vaja kunagise riiuli osa pahteldada ja värvida.

Sellises stiilis majad on seal

Hetkel Robiga on kõik vist, ta arvas et 4-5 nädalat tuleb meil temaga pausi ennem kui ta uue maja ette võtab. Ta nimelt ootab kahe viimase maja müüki ja siis alles saab edasi liikuda. Üldiselt pidid majad minema paari nädalaga.
Hetkel oleme veel käinud ühte suurt maja vaatamas, seal oli lahedad papagoid, mõlemad rääkisid aga üks häbenes kui seal olime. Nad pidid vahepeal kutsuma koera ka ja siis koer on segaduses kui papagoi teda kutsub. Ja kui nende juurest ära läksime, nad olid maja taga, siis hakkas jube kisa pihta ja eemal olevad metsikud linnud hakkasid ka kisama. See maja tuleb august-september meie värvimiseks, sest pererahvas läheb Kanadasse reisile. Vanem naine ja vanem mees elavad seal, naine ise oli äkki Hollandist pärit ja mees midagi Aasia taolist, vähemalt silmadest tundus nii. Naine siis uuris palju elanikke Eestis on ja kui suur on, kuidas eestlased ütlevad aitäh ja proovis ise öelda ja üldse huvitus meist. Ütles, et nädala parim lugu mis kuulnud on oli minu oma. See kõlas siis nii: ''Ma õpetasin Rasmuse värvima, paar nädalat tagasi ta seda teha veel ei osanud''. Ja muidugi talle meeldis idee mis ma oma toas tegin ja imestas oii kui lahe. Seal majas on meil vaja siis umbes 12 ust värvida, kahe ruumi seinad ja kogu maja laed. Nad olid väga meist huvitatud ja kauplesid hindagi alla, see tähendab ainult head. Suurem osa on nii, et ütled hinna ja siis vastus: ''okei me võtame ühendust kui sobib''. Ja muidugi ei võeta ühendust.

Linnu nimi oli Terry, ta ütles kogu aeg ''Hello Terry''

See iludus häbenes, kuigi pidi rohkem ja paremini rääkima kui teine

Ja uudistest nii palju veel, et esmaspäeval pandi meie esimene maja müüki lõpuks. Rob näitas pilte ja aina kiitis. Panen siia ka mõned pildid. Ja lisaks ütles, et varsti hakkab hästi palju maju võtma, sest ühe maja renoveerimisega saab nii palju raha, et uus maja osta. Ütles, et me saame varsti nii miljonärideks sest ts õpetab meid hästi kiiresti värvima ja siis palk tõuseb ja tõuseb. Hakkame sprayga uksi ja lagesid värvima, mis on juba mitu päeva aja võitu. Lisaks ta lubas osta meile hetke parima ja kallima spray püssi mis pidi minutis 2l värvi kasutama. 

Köök

Suur tuba ja taga köök paistmas

Mingi tuba ja paremal olev valge uks oli ennem pruun, uks väljast must

Lõpetuseks autost. Eile saime auto korda, üleeile Facebookis eestlaste foorumist sain ühe tüübi kasutaja. Kirjutasin talle siis, et oleks vaja genekat vahetada ja võttis numbri. Eile helistas ja õhtul tuli siia ja vahetaski ära. Võttis 50 dollarit selle eest (väga soodne hind), siis aitab meile rehve leida, sest esirehvid on nii siledad mis siledad ja vihmase ilmaga on suhteliselt õudne sõita. Ja üldse varuosi ja parandusi ja asju saab tema kaudu odavamalt. Õhtul pakkusin talle peale vahetust teed ja ta tänas ja üldse saime ühe normaalse sõbra juurde ja hea tutvuse. Ta ise kolmandat aastat siin, hetkel siis õpib personaal treeneriks sest see oli kõige odavam kursus üldse (10 000 aud aasta). 
Ja uue generaatori tõi meile Rob. Nimelt esmaspäeval kui tööle läksime oli meie auto katki ja tuli võttis meid peale. Sõitsime alguses maja juurde mis ta meile rendile pakub, aga jätame esialgu võtmata. Sest maja on suur, seest korralik aga väljast selline suht vana ja väsinud ja hind tundus liiga suur. Igatahes sinna sõitsime siis kolmekesi tema kaubikuga, Jason mässas seal ja ma pidin ta lae värvimise lõpetama. Asjad tehtud liikusime Langford'i, ma läksin Jasoni auto peale ja Rasmus jäi Robiga. Rob siis oli sõidu aeg uurinud, et mis auto on ja mis viga jne, nagu jutuks. Ja kui tööd tegime siis ütles, et käib korra ära, mingit töö asja tegemas. Oli 15min pärast tagasi ja ütles, näe võta uus genekas sulle.
Ja ma sain uue objektiivi, seega ma saan nüüd kõiki linde pildistada keda ma tahan.

Tamron 70-300mm F4-5.6 objektiiv ja digikas on Nikon D3100