Kuidas me tööle saime

Jess, lõpuks saan kirjutada sellest, et me saime tööle. Appikene ma olen nii õnnelik, et jube. Igatahes olen siin tükimat aega olnud siis self-employed ja otsinud netist tööd. 
Täna saime hommikul oma esimese kliendi, kelle juures käisime laest vanat värvi ära võtmas. Mul tegelikult ka paar inimest veel kellel suur maja vaja värvida, aga need alles kahe kuu pärast, sest majad on ehitamisel alles. Muidugi olen käinud umbes neljas kohas juba vaatamas aga midagi tarka pole tulnud.
Igatahes tänane töö tehtud, tööd tegime 2 tundi ja teenisime selle eest 50 aud. Pidime siis pahtlilabidaga vanat värvi lahti lükkama, mõned kohad olid väga hullult kinni. Kümne ruutmeetrist lage me küll lõpuni ei jõudnud teha, sest naine pidi tööle minema aga selle raha eest andsime talle värvi eemaldamise pahtlilabida taolise asja. Ise maksime selle eest umbes kaks dollarit.
Ütlesin peale seda, et otsin veel tööd, sest kolm on kohtu seadus ja peaks nagu veel tulema täna miskit. Algselt oli plaan viia Miracle ilusalongi uued sketsid ja siis käia ühte officet (kontor vist) vaatamas. Võtsin siis oma targa lehe lahti ja vaatan, oh kolm kuulutust. Üks mingi paari kuu pärast, teine paari nädala ja kolmas asap (as soon as possible ehk nii ruttu kui võimalik). Kohe telefon kätte saatsin smsi. Tegelt ma alguses väga ei tahtnud, aga kuna rahad olid otsakorral siis teeme kõike. Kuulutuses oli kirjas, et vaja hunnik uksi ja ukseraame värvida.

Vastas mu smsile, et palju mu tunnitasu on, ütlesin 25 dollarit tunnis. Siis helistas: ''anna mulle Ras'' (Rasmuse kohalik nimi, nad ei oska seda nime ju öelda). Andsin ja siis Rasmus ütles, et ma annan Laurale, tema on maaler. No rääkisin temaga, ütles et tule siia mul vaja värvida. Mis ma ikka vastasin: ''muidugi ma tulen''. 
Tunnike auto sõitu ja olimegi kohal. Maja ees mõtlesin, et raudselt mingi tobe kohalik jälle ja vaatasin, et suur konteiner on ka maja ees. Esimene mõte oli muidugi, et hunnik inimesi on seal sees. Seal oli siis Rob (meie ülemus nüüdseks) ja üks kohalik kutt. Näitas siis ülemus meile uksed ette ja ütlesin ,et lihtne ma teen selle ära.Autoga sõites ma lugesin ja uurisin, kuidas õieti puituksi värvida.
Käisin autos võtsin maalri tarbed ja vahetasin riided, läksin ukse piita lihvima ja Rasmus võttis linki ära. Lihvitud ja hakkasin teipima ääri. Siis tuli Rob sinna: ''kuule su tunni hind oli 25 jah?'' ma vastasin siis , et jah on küll. Noo hea küll, teeme 30 sulle. Ma mingi oh okei lahe, hakkasime Rasmusega naerma. Alguses kui sinna läksime, ütles et tal on uksed teha ja kui hästi teen siis on veel palju-palju tööd. Igatahes ma ei olnud ustki värvima jõudnud kuni ütles: ''nii nüüd oled sa minu tööline ja hakkad mu heaks tööle, tööd jätkub elu lõpuni ja mul 3 maja ootamas peale seda. Homme värvid uksed ära ja siis seinad ja siis teise majja''. 
Siis kui olin juba ühe ukse ära värvinud tuli ta sinna jälle: ''wow, nii kena, nii ilus, väga hästi värvid''. Ütlesin, et see alles esimene kiht, siis imestas et misasja nii hea näeb välja või. No siis Rasmus seal askeldas ringi ja jutt läks minule, näitas mu töid ja asju. Rob muidugi kiitis ja imestas ja ütles, nüüdseks on Laura ka mu disainer, supper.
Eriliseks selle firma juures on veel see, et palka võib ka iga päeva lõpus saada ja kõik tööriistad on seal olemas ja kui midagi vaja, siis nad toovad. Muidu ikka igal pool nii, et enda tööriistad ja maalri tarbed.
Edasi läks jutt nii, et Rasmus on alates homsest mu praktikant ja peab ka värvimise ära õppima. Siis oleme kaks värvijat ja kui ta saab sama heaks kui mina siis saab ka 30+ tunnis. Hetkel minu palk 30 aud kätte (20.27 eur) ja Rasmusel alates homsest 20 aud. See siis esialgne palk, aga kui kogemust tuleb ja tõestab, et ta hea siis tõuseb. Lõpuks kui oleme tükk aega seal töötanud lubas ta meil mõlemal 50 dollarit tunni palgaks panna. Väga lahe, nagu välk selgest taevast. Ehk see palk on Austraalia üks suurimaid ja isegi kaevanduses väga-väga suure palgaga töötajad ei saa tunnis nii palju. Nüüd meil kindel plaan Perthi vägagi kauaks jääda, selle firmaga peaks saama ka sponsor viisat ja farmi päevad ära. Mis oleks muidugi väga super.
Igatahes ta jäi meiega väga rahule, talle avaldas muljet mu värvimine, see et mul olid oma tööriistad olemas ja me olime täpselt sel kelleaajal kohal mis smsiga talle saatsin. Ja homme jälle tööle, töö algab 7.30 ja kestab nii kaua kui ise tahame. Võime töötada ka 7 päeva nädalas ja tunde valime ise. Nüüd me oleme siis kahekesi sama töökoha peal ja nn alltöövõtjad.
Rob ise on vanem meesterahvas ja tegeleb vanade majade ostmisega võimalikult odavalt ja siis renoveerib need ära ja müüb kallilt maha. Näiteks täiesti tavaline maja, selline odavam maksab 400 000 aud. Uskumatult mõtetult kallis.
Hea on ka see, et kui mõni kord ei tule mingi arv tunde täis, siis ta garanteerib meile suurema tunnitasu ja igapäevane kütus makstakse ka kinni.

Ja kirsiks tordile ta pakkus meile tervet maja 4 magamistoaga 250 au nädalas. Supper ju..

Populaarsed postitused sellest blogist

Rohutirts, koer ja päikeseloojang

Väike road-trip Esperance to Perth

Lennuplaanid