Töömuljed ja kohalike liikluskultuur

Homme saab nädal aega töötamist täis. Täiesti kohutav, kui kiiresti aeg liigub. Keskmiselt päevas teeme tööd 10-11 tundi ja see läheb nii ruttu, et järsku on pime ja vaatad, et kell juba 6 õhtul. Alustame olenevalt tujust, kas siis 6 hommikul või kuni pool kaheksa. Kuna oleme nn alltöövõtjad ja töötame ABNiga siis vahet pole kaua me tööd teeme, mis kell me alustame ja lõpetame. Ülemus ise tuleb iga päev umbes kümne-kaheteist ajal sinna, vaatab korra meie tööd ja viie aeg õhtul lahkub. Me töötame kolmekesi seal: mina, Rasmus ja Jason. Viimane on muidugi kohalik ja see tähendab seda, et ega talle väga tööd teha ei meeldi. Kui ülemust ei ole, siis jokutab või kaob ära. Näiteks nagu täna oli, pidime kõik kella seitsmeks tööle tulema, sest homseks on vaja maja suht valmis saada, sest mingi inspektsioon tuleb ennem maja oksjonile panekut sinna. Me jõudsime 15 min hiljem kohale, teatud asjaoludel ja Jason jõudis kella 10 aegu hoopis. 
Samuti pidi üks torumees tulema sinna, äkki poole kaheksaks või midagi sellist. Tüüp jõudis 2 tundi hiljem kohale ja kell 3 lahkus lampi.
Meie teatud asjaolud oli see, et autol sai homikul sidurivedelik otsa ja siis pidime seda ostma ja sisse kallama ja siis pidi ka autot tankima. 
Ma eile õhtul sõitsin ise autoga tagasi, esimest korda muideks Preluega. Prille ees ei olnud ja sõitsin nagu pime, Rasmus ütles et nüüd keera ära või pidurda. Õnneks sain ilusti käikudega hakkama, välja ei suretanud ega jõnksanud. Käigud võiksid ainult teist pidi olla, ma pole harjunud vale poolse käigukangiga, eelmine auto oli ju automaat. Ainut sidur oli natuke naljakas, üleval pool ise liikus üles kuidagi imelikud.
No igatahes oli tangitud ja startisime töö juurde. Rasmus suutis uduse aknaga, meil konditsioneer ega soojendus ei tööta autol (hetkel),sõita äärekivisse. Ma mõtlesin algul, et rehv lõhkes või midagia, rääkis et sõitis valgusfoorii posti. Hiljem tuli välja, et midagi ei juhtunud kõik on korras, õnneks. Siiski tagab ainult äärekivi ja äärekivid on ümarad ja ohutud.
Peale seda siis nagu ikka sõitsime 80 km tööle. Kohalikel on mingi haiglane komme sõita maanteel teises reas ja siis venida 100 alas 80ga. Ja kui tükk aega tropid tal taga siis ta avastab, et peaks vist esimesse keerama. Ja muidugi rekkad ka vahest sätivad end teise ritta, täiesti idioodid. 
No täna me oleksime autoga kokku pannud. Igatahes kaks rida liikus meie suunas ja siis paremal pool kaks autot sooritasid parempööret, risti siis meie teega. Esimene auto oli ilusti seal vahel, et ei seganud meid ja teine oli pooleldi meie rea peal. Üks lollakas vasakult kõrvalt reast otsustas elu eest gaasi anda kui Rasmus suuna sisse pani ja tahtis pööret sooritavast autost mööda minna. Pidurid plokki selle lollaka pärast ja tegime ümberpõike ära. Ja siis see kes pööras liikus peale seda edasi natukene..
Üks päev näiteks üks tüüp sõitis autoga ringteele otse äärekivisse ja mitu korda veel. Vahtis vist telefoni ja õnneks sel hetkel autosid ei tulnud ja sai ringi õnnetuseta läbitud. 
Samuti autodel on kombeks ühes kolonnis troppida, nagu Eesti trollides inimestel ukse juures. Saad kolonnist läbi ehk kaks rida venivad kogukonnas ja siis väljudes saad normaal kiirusega edasi liikuda.
Nüüd natukene ka tööst. Tehtud on meil kolm magamistuba, master bedroomi walk in garderoob (mingi ruum kus on siis garderoob) ja üks kiht magamistuba värvitud. Suur tuba on tehtud koos kahe esikuga, homme siis köök, teine kiht värvi ja kaks vannituba ja laundry värvida (ruum kus on pesumasin).
Igatahes tööd on kohutavalt palju. Täna üks võttis ühendust, tahab meid värvima ja siis sama maja juures kuur vist väljast veel värvida, toas laed parandada, kohutavad vannitoad sada korda lappida. Uue nädala alguses või keskel ootab kaks korda suurem ja kaks korda hullemas olukorras olev maja. Selle majaga oli lihtne, seinad krunditud ja kuidagi pahteldatud, aga järgmises teeme kõik ise. Sest Jason värvis nii, et pahteldas ja kruntis, kõik vana on lihvimata ja krunt jookseb mitmest kohast. Ürita siis korralikku tööd teha.
Õnneks ülemus Rob on meiega väga väga rahul. Kiidusõnu tal jätkub, imestab kuidas me nii kiired oleme ja korralikult värvime. Ise teeme tavalises või isegi aeglasemas tempos tööd aga tema jaoks on see väga kiire, sest kohalikud on ju jube uimased.
Nüüd aga mõned pildid meie tööst, et oleks väheke aimu millega tegeleme. Seinad tulevad igas ruumis igavad hallid, sest kohalikele meeldib nii. Samuti need jubedad laenurgad mida Rasmus pidi cuttima (tähendab lõikama, aga mõeldud seda, et pintsliga sirget joont tõmmata).
Esik enne ja pärast
Suurem osa värvitud
Cutting
Vannituba oma sisustusega
Valmis tuba, uksed ja seinad värvitud
Maja tagune, aia taga on lahtine garaaz

Iga päevane külastaja, vahest üks roheline papagoi vuti taoliste lindudega käib ka meil külas
Eile oli tal see asi päris hull, täna oli tunduvalt parem, sirgemad ja puhtamad jooned.
Aga tööga oleme väga rahul, sest tööga on siin maal väga raske ja läheb raskemaks. Meil on tore ülemus kes meile subway välja tegi, täna juua tõi ja on üldse väga tore. Saame ABNiga töödata, palk on väga suur, töötunde tee palju tahad, aeg läheb lennates, töö on lihtne ja huvitav, tööd on aastateks ja väga palju. Ja mis pealmine, me saame koos töötada ja saame ka maja mida edasi välja rentima hakata.

Populaarsed postitused sellest blogist

Rohutirts, koer ja päikeseloojang

Väike road-trip Esperance to Perth

Lennuplaanid